Paljud tänapäeva maksud olid kasutusel juba antiikajal. Maksustamise üle otsustamine on liikunud autokraatidelt parlamentidele ja maksustamise tase on tõusnud. Varasematel aegadel kasutati makse sõdade pidamiseks, tänapäeval kasutatakse makse heaoluriikide ülalpidamiseks.
Varasemad kultuurid kogusid makse oluliselt vähem kui praegu. Vana-Kreekas ja Roomas olid tollimaksud üks varasemaid maksustamise vorme. Administratiivselt oli selliste välismaksude kehtestamine lihtsam kui sisemiste maksude kehtestamine.
Roomlaste jaoks võeti kasutusele terve hulk erinevaid maksustamise vorme. Nende hulka kuulusid maamaks, elumaks, pärandimaks ja tarbimismaks. Kaudsetest maksudest tuleb mainida Julius Caesari kehtestatud üldist müügimaksu (centesima rerum venalium). See müügimaks oli 1%.
Ka kohalikel näitlejatel oli oma osa maksude kandmisel. Need maksid riigile kindla summa või mingi protsendi kogutud maksudest. Julius Caesar tegi sellele lõpu ja omal ajal kogusid makse riigiametnikud. Kohalike maksude kogumine on aga hilisemal ajal mänginud olulist rolli. Nõrgem keskvõim on suutnud kohalike abiga ressursse koguda. Teisalt on see kaasa toonud rahva raskesse olukorda halbadel aegadel, mil lisaks valitsejale on maksukoormust üsna meelevaldselt suutnud tõsta ka kohalikud "pealikud".
Maksustamise varased juured on osaliselt sõjakad. Vallutatud aladelt on kogutud maksud. Ajateenistust võib pidada maksustamise vormiks. Maksustamine on olnud valitsejate võimupüüdluste võimaldaja. Arvamine varasemate kultuuride mõõdukamast maksumäärast võib muutuda, kui maksukoormusena arvestada sõjaväelaste värbamist. Maksustamise tase tõusis sõja ajal tunduvalt. Teisalt on riigipiire kaitstud ja korda hoitud läbi maksude. Vähestel aastatel on abi pakutud abivajajatele.
Kesk- ja uusaegses Euroopas oli palju omavahelisi tülisid ja sõdu. See nõudis ressursse ja sundis valitsejaid pidama läbirääkimisi kohaliku eliidiga maksukorralduse üle. Valitsejad pidid looma läbirääkimissüsteemid, et luua tasakaalustatud ja õiglane maksustamine. See on võimaldanud majanduselu tugevat arengut. Ka riigid on hakanud võlgu võtma, esialgu oma sõjaliste kampaaniate rahastamiseks. Aja jooksul on selline laenamine loonud vastastikuse finantssõltuvuse ja arendanud edasi ühiskonna lepingusüsteeme.
Maksustamise tasakaalustamatus on põhjustanud suuri murranguid. Näiteks 1789. aasta Prantsuse revolutsioon oli suuresti tingitud maksustamise ebaõiglusest. Samuti, kui Ameerika kolooniad Suurbritanniast lahku läksid, oli üheks põhjuseks emariigile makstud ebaõiglased maksud.
Teisest küljest on sõjad tekitanud suuri murranguid maksunduses. 20. sajandi alguses kontrollis Lääne-Euroopa rikkaim 10% 90% rikkusest. Inflatsiooni ja muu hävinguga hävitasid sõjad kõige rohkem rikkamate rikkust. Lääne-Euroopas pärast sõdu loodud heaoluriiki rahastati maksudest. Pärast Teist maailmasõda on hakatud maksustama tulumaksu suurema maksubaasi alusel, kehtestatud käibemaks ja maksustamisele on tulnud rohkem inimesi. Tulumaksustamine on muudetud progressiivseks, st rikkamad peavad panustama rohkem kui vaesed. Seda võib pidada vaesemate inimeste sõjategevuse ja sõjaväeteenistuse näol tehtud ohvrite õiglaseks tagajärjeks. 1980ndatel kontrollis rikkaim 10% vaid 60% rikkusest. See jõukuse võrdsustamise trend on viimastel aastakümnetel pöördunud taas teises suunas.
Tänapäeval on maksustamise tase oluliselt kõrgem. Maksud kogutakse rahana ja mitte enam erinevate kaupadena. Maksude üle otsustamine toimub parlamentaarselt, mitte ühepoolselt. Maksude kogumisega tegeleb riigiteenistus ja seda ei tellita kohalikele "kuttidele". Ka maksustamise fookus on nihkunud rohkem tarbimismaksude, näiteks käibemaksu või müügimaksu suunas, samuti on suurenenud üksikisiku maksustamise tähtsus. 20. sajandi lõpus toimus üleminek käibemaksult käibemaksule. Käibemaks on viimasel ajal seisnud silmitsi väljakutsetega, mis on tingitud rahvusvahelistumise ja veebiostlemise kasvust ning digitaliseerumisest.
Arenenud riikides on maksustamine rohkem suunatud üksikisiku maksustamisele, käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksetele. Arengumaades on maksustamine rohkem keskendunud ettevõtete maksustamisele. Muidugi laekub arenenud riikides ka makse oluliselt rohkem.
Kõrge maksustamine on heaoluriigi üks eeldusi. Eelkõige käibemaksu on vähemalt teoreetiliselt peetud väga tõhusaks maksukogujaks.
Autor:
Allikaid ja lisateavet:
Encyclopedia Britannica: History of Taxation
Antti Kujala: Voudintileistä veroparatiiseihin, verotuksen historia, 2021
Wikipedia: Centesima rerum venalium
Virtues and Fallacies of VAT, An Evaluation after 50 years, ed. Robert F. van Brederode, 2021
Avaldatud: 12.12.2022